1997 aastal andis Virginia Shea välja raamatu “Netiquette“1, kus ta tõi välja võrgusuhtluse 10 käsku. Toon siin välja 2 nendest, üks mis on minu arust veel tänapäevalgi tähtis ja teine, mis pole enam nii oluline.
Käsk, mida pean sama tähtsaks kui 1990-ndatel, on “Ole inimene” (Remember the human). See on jätkuvalt oluline põhimõte, mis rõhutab inimliku suhtluse ja kaastunde tähtsust internetis. See käsitus julgustab kasutajaid meeles pidama, et nende virtuaalsed vastased on tegelikult ka inimesed, kellel on tunded ja vajadused, ning suhtlema nendega viisakalt ja empaatiliselt.
“Võrgus hea väljanägemine” (Make yourself look good online) võib tänapäeval olla vähem oluline, kui rõhk on pigem autentsusel ja eneseteadlikkusel. Digitaalne ruum peaks olema koht, kus inimesed saavad väljendada oma tõelist mina ilma pideva surve all olla täiuslik või kuvada end ainult positiivses valguses. See, kuidas inimesed ennast internetis esitlevad, võib olla rohkem seotud nende individuaalsete eelistuste ja vajadustega ning mitte ühiskondlike ootustega vastavuses olemisega.
Ideaalis peaksid inimesed olema vabad olema oma autentsed iseendid nii internetis kui ka väljaspool seda, ilma et neil oleks vaja pidevalt muretseda selle pärast, kuidas nad teistele näivad. Seega, kuigi “Võrgus hea väljanägemine” võib mõnel juhul olla oluline, võib see olla vähem tähtis kui eneseväljenduse autentsus ja enesetunnetus.