Täna analüüsin kaht traditsioonilist väljaannet:


Meedia kanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult: The New York Times

The New York Times on olnud üks edukamaid traditsioonilise meedia väljaandeid, mis on suutnud uut meediat oskuslikult kasutada.

Põhikanalina ilmub The New York Times trükitud ajalehena aga uuemeedia väljunditena on tal koduleht, Twitter’i konto, Instagrami konto ja YouTube’i kanal.

Nende Twitter’i konto on väga aktiivne, pakkudes mitte ainult pealkirju ja linke oma artiklitele, vaid ka sisukaid lühisõnumeid ja diskussioone olulistel teemadel. Instagrami konto kaudu jagavad nad visuaalset sisu, sealhulgas fotosid, graafikuid ja lugusid, mis aitavad lugejatel paremini mõista keerulisi teemasid. Samuti on neil YouTube’i kanal, kuhu nad laevad üles videoid intervjuudest, dokumentaalidest ja uudistest.

Kokkuvõttes on The New York Times suurepärane näide traditsioonilisest meediast, mis on suutnud uue meedia väljundeid edukalt ära kasutada, et laiendada oma publikut ja suurendada kaasatust.

Meedia kanal, mis on uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis: National Geographic

National Geographic on traditsiooniline meedia hiiglane, mis on tuntud oma kvaliteetse sisu ja fotode poolest. Põhikanalina ilmub National Geographic trükitud ajakirjana.

Kuigi nad on hakanud kasutama uut meediat, nagu Instagram ja Facebook, jääb nende tegevus nendel platvormidel palju tagasihoidlikumaks võrreldes nende trükitud ajakirjaga või isegi veebiväljaandega. Nende Instagrami konto sisaldab peamiselt pilte ja lühikirjeldusi, mis on küll visuaalselt ahvatlevad, kuid ei paku sageli sama sügavust ega sisu kui nende trükitud ajakiri. Samuti on nende Facebooki leht suhteliselt passiivne võrreldes teiste sarnaste väljaannetega, pakkudes peamiselt linke oma veebilehele.

Seega võib öelda, et National Geographicu uue meedia väljundid jäävad märksa lahjemaks võrreldes nende traditsiooniliste kanaliga, kus on rohkem sügavust ja kaasatust.